Meie elu Siin - Blog

Teeme uued eesmärgid!

1/1/2016

Kuna uus aasta on käes, vaja ka uued plaanid paika panna :) Mõtleme ratsionaalselt ja vaatame, mis tulema hakkab.

1. Lõpetada ülikool. Ma ei hakka parem midagi kommenteerimagi, see saaga on kestnud juba liiga kaua, et end siin õigustama hakata.
2. Saavutada kaalul 60 kilo. Eks aasta alguses on ikka motivatsioon laes, aga no kurivaim! 5 kilo 365 päevaga, mis see siis ära ole. Sain endale jope, mis rinnast ei taha hästi kinni minna. Seda rinnavärki mul vaja pole rohkem, seega võin rõõmsalt paar korvi vähemaks end kahandada... aga no võtaks ikka igalt poolt seda maha.
3. Hakata raha teenima. Jah, ma tahaksin töötada, aga ei seo end mõttega, et pean kellegi all töötama. Olen vaikselt liikumas mõtte poole, et teeks ise midagi ning prooviks leida endale viisi kuidas oma asja teha :)
4. Koguda raha korraliku kaamera ostuks. Kaua sa ikka telefoniga niki-näkiseid pilte teed ja siis kümnest kehva kvaliteediga pildist parimat välja otsid...seega olekski tore saada kaamera, mis kataks ilusti mu lihtsad vajadused ning oleksin jälle rõõmus nagu notsu mudas :D
5. Olla õnnelik ja nautida elu. 2015 sisaldas palju erinevaid seikasid, aga tahan leida end ning saada aru, mis ma teha tahan ja millal võtta ette mõte saada teine laps :)

Kuidas täitusid eelmise aasta uue aasta lubadused?

12/3/2015

Viskan siia 2014. detsembris paika pandud eesmärgid ja lubadused, eks vaatame siis, kui haledalt ma läbi põrusin :)
1. Lõpetada ülikool ära
Ohjeesus, see igipõline saaga pole siiamaani lõppu leidnud. Ma olen üdini ja täitsa lõpuni välja üks korralik filoon. Kuna järgmine kevad on mul VIIMANE võimalus seda lõpetada, peab see järgmisel kevadel ka mul tehtud olema. Lükkan ikka viimase võimaluse peale ja siis kirun end jobuks, et miks ma selle kõigega juba varem pihta ei hakanud. Lõpuks nutan pihku ja raiun viis korda, et annan alla ja jääbki lõpetamata. Lõpuks lõpetan ikka ära ja olen kõrgharidusega töötu noor ema edasi.
2. Elada suveks päris oma korteris
Sellele eesmärgile saime linnukese taha panna 1. juunil, kus oma kompsudega siia tuppa komberdasime. Sai magatud madratsil, istutud patjadel ja söödud papptaldrikutelt nagu see ikka käib. Nüüdseks on meie nimekirjas VÄHEM kui 20 asja, mida korteris tegema peaks! Kuigi see number on veel suur ja ülesanded ka erineva mõõtmega, siis nühime vaikselt edasi. Praegu on prioriteediks ruloode saamine elutuppa.
3. Teha mingit trenni
Nagu ka 2014. aasta lõpuks olin avastanud, on pilates jäänud mu sõbraks. Kuigi koormuse mõttes on vahepeal suured pausid sisse jäänud, üritan siiski endas motivatsiooni leida ja edasi rühkida.
4. Saavutada kaalul 60 kg
Pole 60, aga ega ka 70, nii et asi on kontrolli all... niivõrd kuivõrd.
5. Saada tüdruk poti peal käima
JESS, JESS! :D See hakkas meil liikuma tegelikult juba 2015. aasta jaanuari alguses kui ööd jäid kuivaks ning peagi sai ka päevasel ajal mähkme ära võtta :) Nii et 2. sünnipäevaks oli tüdruk juba ammu mähkmevaba.
6.Leida võimalus lisaraha teenimiseks
Ohjah, märtsi lõpust saadik olen Töötukassas töötuna arvel olnud ning väga suurt arengut pole näha olnud. Olen vestlustel käinud ja ikka pole kuidagi miski sobinud. Kõik, mida ma tahaksin, vajavad töökogemust ning kõik mida ma teha saaksin, on kas koristamine, klienditeenindus või telefonimüük. Ja eelistaksin neid asju üldse mitte teha. Seega istungi siin ja mõtlen, et äkki peaks kooli hoopis minema, et aega kasulikult ära kasutada. Aga mida õppida?

Seega nagu aru saada, on mõned ikka täitunud, aga tundub, et need, mis enda peale olen panustanud, on haledalt läbi kukkunud. Seega otsin oma motivatsiooni edasi ning loodan, et see jumala eest võiks varsti tulema hakata!

Kuidas ma ei leia oma kutsumust...

11/26/2015

Käisin täna vestlusel oma unistuste töökohas, kus töötas (küll teises büroos) minu õdegi. Sisse astudes sain aru, et siin nalja tegema ei hakata, 4 inimest vastas ja kõik uurivad ja puurivad nagu poleks homset päeva. Suutsin muidugi trikiga küsimuses läbi kukkuda ning noh, ega miski muu ka väga head muljet minust neile vist ei jätnud. Emotsioone nad igatahes ei näidanud. Saatsin veel mehele sõnumi, et asi tehtud ja lähen koju. Koju vist 6 km ja ma ei tea mis autopiloodiga ma sõitsin, aga koduteed ma ei mäleta. Kõik oli tuim, igalt poolt.
Homme lähen töötukassasse konsultandi juurde ja no ma ei tea, mida ma talle ütlen. Pole mujale kandideerinudki ja nüüd ei teagi, kas olla enam seal edasi või mitte. Et kui olen peale vestlust jõudnud sinnamaale, et ma ei tea ja ei oska mitte midagi, saan homme veel rohkem kinnitust, et ma ei tea ja ei oska mitte midagi. Aasta otsimist ja ei midagi. Ma ka kehv kandideerija.. ei taha igale poole klienditeenindajaks või müüjaks.
Ja ega nii kergelt sinnagi saa... eelnev töökogemus ja vene keel! Käi nagu kass ümber palava pudru... leiad midagi ja tahad seda ja siis saad aru, et ei saa midagi ja mine konuta nurgas edasi. Olen järjest rohkem saanud aru, et kui pole töökohta, mis sobiks, tuleb luua töökoht. Selleks on vaja ainult üks hea idee leida, mida inimestele müüa ja mis raha sisse tooks.
Seega istun siin edasi ja ootan järgmist nädalat, millal unistuste töökohast vastus tuleb. Nii et tore, iroonilisel kombel.

Olen tagasi!

11/17/2015

Palju vett on merre voolanud ja ma isegi ei tea, kuidas nii kaua aega on viimasest postitusest möödunud. Olen nüüd sügisest kirjutanud Pere ja Kodu blogide ridades, aga tunnen, et see regulaarne tähtaeg on liiga piirav mu jaoks. Täna näiteks oleksin pidanud saatma järgmise postituse, aga selle asemel tulin siia ja hakkasin siia postitust kirjutama. Siin on lihtsalt vabam õhkkond ja pole keeletoimetajat taga, kelle tõttu end kehvasti tunda kui kirjavahemärgid vales kohas jälle või laused liiga pikad :)
Senikaua tahaksin siia kasvõi endale kirja panna, mis vahepeal toimunud. Paar päeva tagasi sain huulele oma elu esimese ohatise ja toppisin sinna sada erinevat asja peale, mille puhul ei teagi, kas üldse abi oli. Nüüd on aga kolmas päev sellega elada ja kuigi paistetus on veel natuke jäänud, ei tunne ma, et oleksin nagu pidalitõbine.
Oleme sisustanud oma korterit ja esik on valmis! Hurraaa! Elutuba saab ka varsti valmis, rulood on veel puudu. Selle aasta jooksul tahaks muidugi ka rulood akende ette saada, aga ei saa pead anda.
Jõulukingitused on peaaegu ostetud, 5 kingitust on olemas, 2 veel vaja välja mõelda. Õnneks on meil vähemalt üks kingituse soov olemas, seega välja tuleb ainult mõelda, mida kinkida 8-aastasele tüdrukule. Ja no mida on vaja sellises vanuses lapsele, mis ei maksaks hingehinda?

Seni aga on tore tagasi olla ja oma asja ajada :) Tahan siin natuke muuta välimust ja asjatada. Päikest päikest! :)

Kodu!

6/18/2015

Me oleme täitsa enda kodus! Või noh... natuke ka panga oma, aga ikkagi enda!
Kõige selle aja jooksul oleme ostnud mööblit, kolinud, oodanud mööblit ja ikka istume põrandal. Diivani peaksime kätte saama juuli alguses, siis vaatame endale televiisori aluskapi ja siis ma tõstan käed üles ja ütlen, et "aitab praegu, aitab" :)
Ega see lihtne pole. Mitu korda oleme elukaaslasega tülli pööranud, ära leppinud ja uuesti tülli pööranud. Ega öelda niisama, et õiget pilti enda kõrval elavast inimesest näe enne, kui koos remonti teinud. Me kolisime ja no ikka mõni hetk mõtlesid küll, et me ei saa ikka üksteisest üldse aru! Aga noh, lõpuks paned voodi kokku ja viskad ikka koos rõõmsalt pikali :) Nii et kui selle üle elame, elame ka kõik muu.
Siia sisse astudes mõtlesime, et meil on vaja voodit ja diivanit ja muud nipet-näpet. Kui aga omanikud võtsid ka lambid kaasa, oli meie esimene käik hoopis lambipoodi, mitte diivanit valima. Nüüdseks on kolmest vajalikust lambist 2 olemas. Kuna kolmas läheb tüdruku tuppa, on selleni veel aega.
Tegelikult lähebki see ikka nii, et kui hakata mõtlema, et mida päris enda koju vaja on, siis esimesena mõtled ikka suuri asju. Siis avastad sellised asjad, et vannitoa põrandal peaksid matid olema, koridori oleks porivaipa vaja, ahjaa, ilma pannita ei saa ka süüa teha. Siiamaani on mul vannitoas maas kilekott asjadega, mis kõik peaksid vannituppa kuuluma, aga mida kuhugi panna pole. Seega otsin endale punutud korvi kaanega, kuhu need asjad panna saaksin. Aga mida pole, on punutud korv kaanega. Ja nii see kilekott seal maas istubki.
Samas aga ei ole elu igav. Iga päev on midagi vaja teha. Tüdrukuga arstil käia, täna käisime porivaipa ostmas, õhtuks ka ju süüa vaja? Ja nii see käibki, istuda saab siis kui ilm on kehv või tüdruk magab. Nii et elu ketrab edasi ja eks näha ole, mis tulevik ees ootab :)

Kolimine ja muud huvitavat!

5/25/2015

Uuhh... asi on nüüd seal maal, et meil on kotid ja kastid! Nii tore on asju ära anda, määrdunud/katkiseid asju ära visata ja asju kokku pakkida :)

Selline siis meie magamistoa üks osa praegu :D Sellele lisaks on veel karpe, kotte ja üks suur kast. Ja need on ainult riided, pesu ja jalanõud! Köök ja elutuba veel kokku panemata...oijaa. Ja meie veel olime uhked, et meil nii vähe asju. On ta jah noh. Vähemalt pole suurt mööblit peale tüdruku voodi.
30. mai on siis ametlik kolimise päev ning selleks päevaks tulevad ka sõbrad appi. Naispool tüdrukut hoidma ja meespool asjade kolimisega aitama. Loodetavasti saab kõik paari tunniga ühele poole ja oleksimegi sellega ära kolinud. Muidugi peame veel õhkmadratsi ostma endale kuni õige madrats kohale jõuab. Ja kui meil see madrats olemas, ei pea me otsima nurgadiivanvoodit vaid niisama nurgadiivanit.

Teine uhke uudis on see, et oleme nüüd ametlikult tallinlased ja panin ka tüdruku lasteaia järjekorda. Kuna Tallinnas on selline uhke legend, et laps läheb enne kooli kui lasteaia koha saab, siis ei hakanud ka midagi lootma. Mõtlesin ise, et parim võimalus on see, et saab kolmesena aiarühma kuna siis juba järjekorrad väikesed. Ja imede ime... järgmine päev peale järjekorda panemist, tuli kiri, et palun, tulge sügisel lasteaeda. Olin ise nii šokis, et pidin ikka mitu korda kontrollima, et ega kellegi teisega sassi pole läinud. Ja nüüd täna käisime lasteaeda vaatamas ja kinnitasime koha ära. Ma olen NII rahul, kuidas kõik laabus :)

Kolmas uhke uudis on see, et Pere ja Kodu ajakirja Facebook kirjutas kunagi staatuse, et keegi võiks kirjutada kuidas lapsel hambad tulid ja mõtlesin, et miks mitte.. reedel helistas ajakirjanik, küsis veel lisaküsimusi ja siis ütles, et fotograaf tuleb pildistama meid. Mõtlesin, et mis just juhtus! Pole kunagi niimoodi ajakirja jaoks pildistatud ju.. 10 korda kuulsam kohe kindlasti :)

Nii et loodetavasti läheb kõik hästi ja reedel juba võtmed käes! :)

Padi, täitsa oma!

5/8/2015

No tsau!
Olen siis jõudnud paari päevaga sinna maale, et olen jõudnud valmis heegeldada ühe osa mu põrandapadjast (82 x 51 cm tükk). Lõngana kasutasin Hooked Zpagetti "khaki" tooni trikotaažlõnga (2 rulli) ning teine pool tuleb... ei teagi, mis tooni. Mees tahab mul mingit julma valget, mis noh... arvestades üht homme kaheseks (jee!) saavat neiut, see ei jää valgeks. Oleks siis naturaalvalgegi, aga ei, seda pole lihtsalt. Ja siis ma mõtlen ja mõtlen. Heleroosa oleks ehk hea valik või virsik, aga pole otsustanud. Õnneks jäi mul lõnga üle ja saan kõrvutama minna poodi. Oleks olnud tumepruun ja beež, oleks mure lahendatud. Aga ei, ikka teeme raskemaks. Khaki poole tegin tavalise heegeldusvõttega, mis on hästi tihe ja tugev. Samas aga teise poole tahaks vähe augulisema mustriga teha, mistõttu paistaksid need riidejäägid, mis sinna sisuks sisse topin, ka välja.
Aga nüüd on üks pool vähemalt tehtud ja joon mingit jama kraami nimega Gin Turbo. Nagu limonaad...mehel oli õigus.
Aga pistan pildid üles kui rohkem kraami olemas ja saan patja kokku hakata panema :)
Head und! :)

Kodukootud või poest ostetud?

4/28/2015

Olen hakanud nüüd mõtlema selle peale, et kuidas peaks oma kodu sisustama hakkama. Kuna me eriti suur näpuosav pole, mõtlengi, et võiks siis ju asjad osta. Samas tahaksin aga viljeleda sellist maahõngulist või noh... mitte nii modernset stiili. Aga kuna täispuit/disainiga mööbel on roppkallis, olengi uurinud oma variante, mida ehk ise teha oskaks.

Esimene variant oleks muidugi teha diivanilaud näiteks euroalustest.
See tähendab, et peaks võtma euroalused ja neid lihvima hakkama. Istun keset majadevahelist ala maas, laps jookseb mööda muru ringi ja lihvin euroaluseid? Oleks oma aed, istukski kuskil maas ja möllaks. Kuna tüdruku tuba jääks alguses niikuinii paigutamata asjade toaks ja selles tuleks niikuinii remonti teha, ei oleks mul ka kahju seal enda diy-projekte teha. Ma oleks väga rahul kui saaksin midagi suurt endale ise teha. Väike näide ka siis internetiavarustest, mida saavutada üritaksin :)

Ma ei ole kindel, kas rattad alla paneksin, aga ma usun, et lihvimisega ja värvimisega läheks mul juba kuu aega aega ning ma istuksin selles tühjas toas ja nutaksin, et miks ma nii hirmus inimene olen ja nii endale eluraskusi loon. Aga plaan muidugi hea, eks me näe!

Teine plaan, mis mul mõttes teha hetkel, on uksematt!
Kuna mu mees ei taha millestki hetkel veel rääkida, mis seondub korteriga (pole ju veel meie oma), pidin ma ikkagi enda aega sisustama ning hakkasin vaatama ägedaid uksematte, mis jääks inimestele silma. Aga loodetavasti mitte nii silma, et endaga selle kaasa võtaksid.. palun ei. Aga sellegi mõtte matsin hetkeks maha kuna me ei tea kui kõrged on teiste inimeste uksed ja kuna väliskoridor on ikkagi päris väike 4 ukse jaoks, peame arvestama ka sellega, et meil võib uhke matt olla, aga kui naabri uks lahti ei käi, on see ka nats jamps. Nii et kui teistel on igavad musta värvi ja mingid tavalised matid, siis meil tuleb ägedam. Mitte nii äge kui ma lootsin, aga ägedam.

Ainult et "hello" asemele tuleks siis "Tere!" Tahaks, et seegi vähemalt välja tuleks, ja ehk ka sinna mingi looma spreitada juurde, aga kui matike käes ja läheb tegudeks, siis annan ka teada.... ehk mingi tee-ise teemake ja kogemus sellise teemaga, hinnad juures. Jääme ootama!

Aga selge, loodetavasti saan järgmise postituse teha juba meie oma kodust ja siis pikemalt juba uksemattidest, diivanilaudadest ja teistest mõtetest, mis pähe kargavad :)

Lõpuks! Lõpuks ometi!

4/23/2015

Taaskord kirjutasin siia pika teksti, mis avalikustamisele ei läinud ja seega istun siin uuesti. Kokkuvõttes käisime täna pangas laenulepingut sõlmimas ja järgmine nädal on notar. Pikemalt järgmistel kordadel ;)

Oh korterisaaga, saa juba läbi!

4/8/2015

Ja nagu näha, on aprillikuu käes ja minu suure suuga lubatud korterisaaga lõppemisest pole jälgegi. Haisu ka mitte. Asi nüüd jõudnud sinna maale, et ootame siiani oma kõige esimese korteri vastust, aga kuna teisel kliendil on 1 positiivne vastus käes, on asi lihtsalt formaalsuses.
Seniks aga oleme uusi kortereid vaatamas käinud (ei jää istuma ja nutma, onju!) ja oleme leidnud paar potentsiaalset. Selle nädala peale meil 3 vaatamist plaanis. Laiendasime oma piire ja tegime kompromisse ning nüüd on jälle natuke rohkem võimalusi. Tunne on hea, ühe korteri puhul natuke parem kui teiste puhul, aga ei hakka hõiskama enne õhtut...
Vaikime praegu kõige kohta ning laseme asjadel omasoodu minna. Mees ütleb alati, et kui palju rääkida, läheb alati pekki. Eks paneme ta teooria siis proovile.
Aga seniks... vaikust ja rõõmu meile siia ja sinna :)