Esiteks muidugi... head lõppevat sõbrapäeva! Nagu ikka, on see päev kõigile kommertslikult eriline ja lõpuks unustatakse ikka ära, et kes meie elus tähtis on ning mis tegelikult üksteise armastamine tähendab. Tore on üksteisele kinke teha ja armastust avaldada, aga mitte ainult ühel pühal päeval. Jagage armastust ikka nii, nagu oleks iga päev sõbrapäev! :)
See selleks, meil oli täna nii palju tegevust plaanitud ja no kõik läkski täiesti planeeritult, tihti ei juhtu! Alustasime päeva mehe tehtud pannkookidega ja kaua magamisega (lapsevanemana on selleks kella 8 asemel kell 9, wooo!) ning edasi võtsime sõbra ja ta naise auto peale. Siis sõitsime ilusti Tallinnast välja ja mööda Tartu mnt Tuhala nõiakaevu vaatama... praegusel hetkel on muidugi see nõiakaev... kaev. Parim kogu selle asja juures oli, et just sel hetkel, kus mõtlesime, et "noh, tore on, läheme siis minema", kargas meie juurde üks mees ja tuli välja, et tema on kohalik, kes elab sisuliselt kaevu kõrval. Saime ekskursiooni ja tunda Eesti suurimat energiasammast, mina küll sellelt midagi ei tundnud, aga laua pealt tundsin küll. Laud õhkas soojust päris korralikult! Nõiad noh, kütsid sauna! Ja siis käisime veel tagapool allikat vaatamas ja nägime kopra töö jälgi ning kirjurähni :)
Üle tee sellest asub Polli loomaaed, kus ka meid superhästi vastu võeti ja nägime nii metssiga kui emusid ja nii kitsi kui ka paabulinde. Võimas koht ikka ja nii tore! Tüdruk meil vaatas kanu ja ütles "ana" ja jaanalind oli ka suur "ana" meil jne.. tõeliselt tore ikka.
Koju tagasi jõudes saime natuke seriaale vaadata mehega ning sõbrad saabusid uuesti meile. Käisime sõbra naispoolega poes ja tegime kodurestorani ehk siis toorjuustu-tomati pirukaid eelroana, forellifileed ahjukartulitega ning magustoiduks Rucolast porgandikooki. Tõsine ettevõtmine ikka, aga mitmekesi oli nii kerge ja kiire tegemine. Kõik sõid ja kiitsid!
Lõpuks vaatasime Eesti Laulu ning mängisime UNOt ning oligi kodumineku aeg. Praegu istun siin, söön trühvleid ja joon Proseccot, jeejee!
Ja noh, mulle meeldib mu elu. Mees on võrratu ja laps on ka tubliks ning asjalikuks kasvanud. Saab ilusti kõigest aru, sõnu tuleb iga päevaga juurde ja homme läheme korterit vaatama. Homme saame nii mõndagi selgeks ja et kas oleme õnnest värisemas või vahime tülpinult seina ja võtame jälle kinnisvarade portaalid lahti. Wish us the best of luck.. we're gonna need it Fingers crossed!
See selleks, meil oli täna nii palju tegevust plaanitud ja no kõik läkski täiesti planeeritult, tihti ei juhtu! Alustasime päeva mehe tehtud pannkookidega ja kaua magamisega (lapsevanemana on selleks kella 8 asemel kell 9, wooo!) ning edasi võtsime sõbra ja ta naise auto peale. Siis sõitsime ilusti Tallinnast välja ja mööda Tartu mnt Tuhala nõiakaevu vaatama... praegusel hetkel on muidugi see nõiakaev... kaev. Parim kogu selle asja juures oli, et just sel hetkel, kus mõtlesime, et "noh, tore on, läheme siis minema", kargas meie juurde üks mees ja tuli välja, et tema on kohalik, kes elab sisuliselt kaevu kõrval. Saime ekskursiooni ja tunda Eesti suurimat energiasammast, mina küll sellelt midagi ei tundnud, aga laua pealt tundsin küll. Laud õhkas soojust päris korralikult! Nõiad noh, kütsid sauna! Ja siis käisime veel tagapool allikat vaatamas ja nägime kopra töö jälgi ning kirjurähni :)
Üle tee sellest asub Polli loomaaed, kus ka meid superhästi vastu võeti ja nägime nii metssiga kui emusid ja nii kitsi kui ka paabulinde. Võimas koht ikka ja nii tore! Tüdruk meil vaatas kanu ja ütles "ana" ja jaanalind oli ka suur "ana" meil jne.. tõeliselt tore ikka.
Koju tagasi jõudes saime natuke seriaale vaadata mehega ning sõbrad saabusid uuesti meile. Käisime sõbra naispoolega poes ja tegime kodurestorani ehk siis toorjuustu-tomati pirukaid eelroana, forellifileed ahjukartulitega ning magustoiduks Rucolast porgandikooki. Tõsine ettevõtmine ikka, aga mitmekesi oli nii kerge ja kiire tegemine. Kõik sõid ja kiitsid!
Lõpuks vaatasime Eesti Laulu ning mängisime UNOt ning oligi kodumineku aeg. Praegu istun siin, söön trühvleid ja joon Proseccot, jeejee!
Ja noh, mulle meeldib mu elu. Mees on võrratu ja laps on ka tubliks ning asjalikuks kasvanud. Saab ilusti kõigest aru, sõnu tuleb iga päevaga juurde ja homme läheme korterit vaatama. Homme saame nii mõndagi selgeks ja et kas oleme õnnest värisemas või vahime tülpinult seina ja võtame jälle kinnisvarade portaalid lahti. Wish us the best of luck.. we're gonna need it Fingers crossed!